Väline mõju – meie väljakutsed

FIXIT GRUPPE sünkroniseerib oma jätkusuutlikkuse strateegiat nii, et allpool kirjeldatud väline kliimamuutuste ja jätkusuutlikkuse mõju lahendatakse võimalikult konstruktiivselt.

1. Mõju toodetele ja jaotusele
   Avalikus ruumis toimuvad arutelud jätkusuutlikkuse üle muudavad ühiskonna keskkonnateadlikkust. Seetõttu tahavad lõppkasutajad ka võimalust hinnata või kontrollida oma vastavat panust ning eelistavad valida tooteid, mis on sertifitseeritud kui süsinikdioksiidi heitkoguseid mitte suurendavad ja keskkonnale ohutud.
    
2. Toodete tajumine ühiskonnas
   Ettevõtete tegevuse mõju tajutakse suuresti nende toodete kaudu. See kehtib ka jätkusuutlikkuse kohta. Selle mõju tähtsus on eriti suurenenud, arvestades muutuvat ühiskondlikku teadlikkust, ja seda saab positiivselt ära kasutada (nt arvamusliidrite kaudu), kuid see on seotud ka teatud riskidega.
    
3. Mõju logistikale
   Riiklikud ja Euroopa kliimaeesmärgid käivad käsikäes konkreetsete eesmärkidega vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid erinevates sektorites. Kaubanduslike sõidukite registreerimine on seotud progressiivsete saasteainete heitepiirangutega ja tootjatele kehtestatakse CO2 parkide eesmärgid.
    
4. Pakkujate ahelaid reguleerivad õigusaktid
   Saksa pakkumise ahela seadus kehtib peamiselt ettevõtetele, kus töötab rohkem kui 3000 töötajat, ja nõuab, et nad tagaksid jätkusuutlikkuse ja inimõiguste järgimise nii oma sisemises tegevuses kui ka kogu pakkumise ahelas. See teeb seaduse täitmise rahvusvaheliselt oluliseks, kuna see nõue võib ulatuda ka väiksematesse ettevõtetesse. Sarnased määrused on arutlusel ka Euroopa tasandil.
    
5. Kliima kaitse seadus
   Kliima kaitse seadus rakendab riiklikul tasandil Pariisi kokkuleppe ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke. Üldine kliimaneutraalsuse eesmärk tuleb saavutada peamiselt kasvuhoonegaaside heitkoguste järkjärgulise vähendamise kaudu ja nende eesmärkide täitmist tuleks toetada rahastamisprogrammidega. Siiski tuleb Euroopa Liidus arvestada riiklike erinevustega nimetatud seaduse ja eesmärkide täitmisel.
    
6. Süsinikdioksiidi heitkoguse maksud energiatootmisele
   Kohaliku ja ELi tasandi õigusaktide järgi on järjest enam ette valmistatud süsinikdioksiidi suure heitkogusega energiatootmise maksustamise määrused. Mõnes riigis ei ole ettevõtetele ega eratarbijatele mingeid erandeid.
    
7. Madala heitkogusega alad
   ELi õhusaaste vähendamise kavas on kehtestatud õhusaasteainete (eriti peenosakeste) piirväärtused. Nende nõuete täitmine on liikmesriikide vastutus ja seda saavutatakse muu hulgas keskkonnakaitse alade loomise kaudu (11 Euroopa riigis on rohkem kui 300 sellist ala). Saksamaal rakendatakse seda Föderaalsete saasteainete atmosfääri eraldamise kontrollimise seadusega ja tulevikus oodatakse uusi märgistusi ja alade laienemist.
    
8. Tööturvalisus ja tervisekaitse
   Töötajate turvalisuse ja tervisekaitse seadused nõuavad muu hulgas, et mõju tuleks mõõta ja piirata.
    
9. Saksa taastuvenergia seadus
   Saksa taastuvenergia seadus (2012. aasta EEG seadus) kohustab mitteprivileegitud lõppkasutajaid Saksamaal maksma 6,4 ct/kWh tasu. Tööstuse osalejad, samuti suuremad ja palju elektrienergiat tarbivad ettevõtted saavad taotleda selle maksu vähendamist või vabastamist.
    
10. EL taksonoomia
    Finantsteenuste pakkujad ja kapitalituruga seotud ettevõtted peavad alates 2023. aastast maksma oma majandustegevuse eest maksu, mis põhineb ELi määratud taksonoomial (vastavalt käibele / kapitalikuludele (CAPEX) / tegevuskuludele (OPEX)). Eesmärk on takistada ettevõtete katseid oma kuvandi parandamiseks põhjendamatute väidetega keskkonna kasu kohta (inglise keeles „greenwashing“). Tulevikus mõjutab see kuni 50 000 ELi ettevõtet, mistõttu nii tarnijate kui ka tarbijate ettevõtted tunnevad selle seaduse mõju alates 2023. aastast.
     
11. Teatud materjalide ja toodete keelamine
    Materjalid, mis on keskkonnale kahjulikud või sellistena peetakse, keelatakse järjest enam. See tähendab ka toodete keelamist, milles neid materjale kasutatakse.
     
12. Maastiku kaitse 
    Maastiku kaitse reguleerib või piirab maa kasutamist. See piirab ka tooraine kaevandamist.